Tartu Ülikool
Tartu Ülikoolis on loodud unikaalne platvorm, mis võimaldab jälgida taimede gaasivahetust, veekasutuse ning fotosünteesi efektiivsust ja stressivastuseid erinevates keskkonnatingimustes nii mudeltaimedel kui põllumajanduslikel liikidel. Mudeltaimede analüüsis on TÜ taimede gaasivahetuse mõõtmise platvorm globaalne liider hästi toimiva siseriikliku ja rahvusvahelise koostöövõrgustikuga.
Lisaks on välja arendatud ja soetatud erinevad kaasaskantavad välitingimustes kasutatavad gaasivahetuse mõõtmise seadmed fotosünteesi ja õhulõhede juhtivuse mõõtmiseks labori- ja põllutingimustes.
Tartu Ülikooli taristuplatvormi kuuluvad ka taimede stressivastuse mõõtmist võimaldav klorofülli fluorestsentsi analüüsi süsteem, mikroskoopiaplatvorm ning kontrollitud tingimustes taimekasvu võimaldavad taimekasvukapid. Lisaks taimede gaasivahetustunnuste ja stressivastuste iseloomustamisele juurutame CRISPR-Cas9 põhiseid täppisaretustööriistu kultuurtaimedes.
Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool
Eesti Maaülikoolis on välja arendatud tipptasemel metodoloogia taimede stressi hindamiseks ja taimekultuuride kasvunõudluste kirjeldamiseks. Eriti heal tasemel on taimedest lenduvate orgaaniliste ühendite ja stressivastuste vaheliste seoste selgitamine, tekkinud on unikaalne sümbioos tipp- ja rakendusliku teaduse vahel. Uuringute tulemusel saab leida seoseid taimede kohanemismehhanismide ja muutuva ilmastiku vahel, hinnata keskkonnafaktorite mõju põllumajandustaimede biomassile ja saagikusele ning teha järeldusi uute sobivate põllukultuuride valikuks. Toimub intensiivne koostöö Eesti ning välisriikide teadlastega, samuti tihe koostöö praktiseerivate põllumeestega, fokusseerudes kartulihaigustele ning teraviljade saagikusele mahe- ja tavatingimustes.
Tallinna Tehnikaülikool
TalTechi Taim-patogeen interaktsioonid ja taimegeneetika uurimisrühmas tuvastatakse ja uuritakse seen-, bakter- ja viiruspatogeene erinevate metoodikate abil. Uuritakse patogeensete mikroorganismide paljunemis-, leviku- ja resistentsusmehhanisme ning molekulaarseid interaktsioone patogeeni ja peremeestaime vahel. Toimib rahvusvaheline koostöövõrgustik, näiteks osalus Rahvusvahelises Nisu Genoomi Sekveneerimise Konsortsiumis, ning koostöö rühmadega TÜ-st, EMÜ-st ja ETKI-st.
Tallinna Tehnikaülikooli soetame taimekasvukambreid, samuti täiendame arvutusvõimsust ja tarkvara uue põlvkonna sekveneerimistehnoloogia andmete töötluseks. Taim-patogeen interaktsioonide jälgimiseks raku tasemel seatakse sisse vajaliku konfiguratsiooniga konfokaalmikroskoop, mis teenindab taimeteadlaste vajadusi rakutasemel uuringuteks.
Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus
EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuses toimub sordiaretus (aretatud on 104 puuvilja ja marjasorti, millest on praegu Eestis soovitussortide nimekirjas 26 ja Lätis 17), viiakse läbi agrotehnoloogilisi katseid ja täidetakse riiklikku tellimust sordiaretuse ja geneetiliste ressursside säilitamise alal (1100 säilikut). Selleks on olemas infrastruktuur katseaedade (50 ha) ja hooldustehnikaga ning kompetentsikeskus PlantValor, mis sisaldab muuhulgas kontrollitava keskkonnaga taimekasvatus- ja säilitusruume, taimse materjali ekstraktsioonikompleksi ning kaasaegset biokeemiliste analüüside laborit. Taimebioloogia infrastuktuuriprojekti raames luuakse seemne- ja luuviljaliste kultuuride viljade fenotüpiseerimise võimekuse.
Maaelu Teadmuskeskus
Maaelu teadmuskeskuse tugevuseks on pikaajaline kogemus põllukultuuride kasvatamisel välitingimustes. METK-i sordiaretajad on Eesti parimad spetsialistid meil kasvatatavate sortide võrdlemisel ja hindamisel. 2019. aastal rajati uus teraviljade aretuskeskus, kus on varasemast paremad tingimused ja kaasaegsed seadmed vilja kuivatamiseks, sorteerimiseks ning teraviljade saagikuse ja kvaliteedi hindamiseks. 2020. aastal renoveeriti ja sisustati kaasaegse aparatuuriga taimebiotehnoloogia ja taimekaitse laborid. METK-is on kompetents agrotehniliste uuringute läbiviimiseks ja mullabakterite ja mükotoksiinide hindamiseks. Koostöös ettevõtlussektoriga toimub uute toodete, näiteks kasvustimulaatorite, väetiste ja taimekaitsevahendite testimine ja sõelumine. Taimebioloogia infrastruktuuriprojekti raames on rajamisel reguleeritava niiskusrežiimiga katseala koos nutikate sensorsüsteemide, multispektraalse kaamera ja droonidega, mis võimaldaks testida põllukultuuride reageerimist liigniiskusele ja põuale ning nendega seotud taimekahjustajatele.
