TAIM seadmete abil on loodud põnevaid teadmisi, mille pinnalt kaitsesid Kasapar Koolmeister 19. veebruaril oma doktoritöö teemal " Stomatal CO₂ regulation pathway and its application for modulating tomato plants " ja Ferenz Josef Sustek Sánchez 10. märtsil oma doktoritöö teemal "Transcriptomic Insights and Testing of Genome Editing Tools for Climate-Resilient Perennial Ryegrass" . Kaspar Koolmeister (vasakult teine) doktoritöö kaitsmise lõpus. Ferenz Josef Sustek Sánchez (

Septembris 2025 lisandusid TAIM taristu seadmeparki Tartu Ülikoolis kaks uut kaasaskantavat poromeetrit õhulõhede juhtivuse mõõtmiseks (LI-600 ja LI-600N, LI-COR). Seadmed on osa Tartu Ülikooli mobiilsest lehe ja koosluse fenotüpiseerimise süsteemist ja võimaldavad mõõta lehe õhulõhede juhtivust korraga ühelt lehe küljelt. Poromeeter LI-600 sobib suuremate lehtede mõõtmiseks, mille laius on vähemalt sentimeeter, samas kui LI-600N okkaporomeeter sobib okaste, kitsaste lehtede

Juulis 2025 lisandusid TAIM taristu seadmeparki Tartu Ülikoolis kaks mobiilset lehe gaasivahetuse mõõtmist võimaldavat süsteemi (LI-6800, LI-COR). Seadmed on osa Tartu Ülikooli mobiilsest lehe ja koosluse fenotüpiseerimise süsteemist ja võimaldavad väga täpselt mõõta lehe gaasivahetust – fotosünteesi ja õhulõhede juhtivust. Süsteemidega on võimalik mõõta ka õhulõhede ja fotosünteesi kiireid muutusi vastusena keskkonnatingimustele ning uurida gaasivahetust kas kogu lehe piires

TAIM: Taimebioloogia ja Taimede Väärindamise Teadustaristu TAIM: Uus Nimi ja Eesmärgid TAIM kannab alates 2025. aastast nime „Taimebioloogia ja taimede väärindamise teadustaristu“. Eelmisel aastal toimunud taotlusvooru tulemusena valiti TAIM taas Eesti teadustaristu teekaardile. Kõikidest teekaardile valitud taristutest saab lähemalt lugeda siit: Teadustaristu Teekaart. TAIMe Eesmärgid TAIM taristu eesmärkideks on: Toetada kohalikku tarka toidutootmise protsessi mullast ja se

Märtsi alguses toimus virtuaalne kohtumine TAIMe esindajate ning Keskkonnaministeeriumi ametnike vahel. Teemadena käsitleti TAIMebioloogia infrastruktuuri uusi investeeringuid ja loodud teenuseid, kuid lisaks arutati laiemalt taimeteaduse tulevikusuundade ja uute aretustehnikate teemal. Tartu Ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist andis sissejuhatava ülevaate globaalsetest väljakutsetest põllumajandusele ja taimeteadusele, sealhulgas ELi roheleppest, Fi

TAIM teekaardi projekti raames tehti käesoleval aastal põllumajandusteaduste ja IKT pädevuste ühisosa rakendamiseks kauaoodatud investeering. Nimelt soetati DJI Phantom 4 RTK droon ja Micasense RedEdge MX multispektraalkaamera. Seega on meil nüüdsest võimekus koguda põldudest õhuvaateid, nii RGB fotode kui ka multispektraalfotode näol. Drooniga kogutud andmed on abiks sordiaretajatele, kes saavad põllu ja taimede tervise kohta väärtuslikku ja ülevaatlikku infot. Investeering

Hoolimata põuasest suvest või käredast pakasest on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis nüüd võimalik pakkuda taimedele parimaid ja stabiilsemaid kasvutingimusi kui eales varem. Uued Percival CLF PlantClimatics kasvukapid annavad meile palju uut hädasti vajaminevat kasvuruumi. Tänu uute kasvukappide efektiivsele LED-valgustusele, on näiteks võimalik kasvatada põllukultuure samasuguse valguse käes nagu suvisesel põllul. Lisaks võimaldavad avardunud tingimused teha samaaegselt

Täna hommikul jõudis Tallinna Tehnikaülikooli linnakusse Akadeemia teel üks veoauto Saksamaalt. Sellega saabus TAIMe konsortsiumi masinaparki uhiuus ja kauaoodatud ustav töörügaja - laserskanneeriv konfokaalmikroskoop Zeiss LSM 900. Sisse kolis verivärske mikroskoop kolme kohvriga, õigemini kolme suure kastiga. :) Ühte kasti oli ta kaasa pakkinud endale spetsiaalse vibratsioonivaba laua. Teise kasti oli ta pistnud aga pisikese abilisele nimega "Colibri 7", mida mikroskoopi k

Eile, 12. aprillil esitlesid projektijuht Liina Jakobson ja professor Hannes Kollist Riigikogu maaelukomisjoni liikmetele Taimebioloogia infrastruktuuri pakutavaid teenuseid ja planeeritavaid investeeringuid. Prof. Kollist tegi ülevaate maailmas toimuvatest arengutest seoses sordiaretuse väljakutsete, taimede fenotüpiseerimise ja täppisaretusega. Liina Jakobson tutvustas juba olemasolevaid TAIMe teenuseid ning teekaardi raames plaanitavaid investeeringuid, et veelgi laiendada

Eile toimus Maaeluministeeriumis tänavune esimene põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus muuhulgas anti sõna ka meie esindajatele. Hannes Kollist tegi ülevaate maailmas toimuvatest arengutest seoses sordiaretuse väljakutse ja fenotüpiseerimise automatiseerumisega. Liina Jakobson tutvustas juba olemasolevaid TAIMe teenuseid ning teekaardi raames plaanitavate investeeringutega, et veelgi laiendada ning tõsta taimede fenotüpiseerimise võimekust Eestis. TAIMe

Tuginedes Vabariigi Valitsuse poolt 04.06.2020 välja antud korraldusele on meil täna rõõm kuulutada, et Taimebioloogia infrastruktuur TAIM on kaasatud riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamise investeeringute kavasse. Toetatav summa on üle 1,5 miljoni euro, projekti kogumaksumus 1,9 miljonit eurot. Investeeringuprojekt kestab 01.01.2020 kuni 31.08.2023. Arendused on mõeldud selleks, et olemasolevad alusteaduslikud eksperditeadmised leiaks rohkem praktilist rakendu