TAIM
taimebioloogia infrastruktuur
Taimebioloogia infrastruktuur (TAIM) on taristuvõrgustik, mis hõlbustab teaduspõhiste nutikate praktikate rakendamist taimede efektiivseks kasutamiseks, taimede rakendusvaldkondade laiendamiseks ja täppispõllumajanduse arendamiseks Eestis.
Missioon
TAIMe missioon on kiirendada sordiaretust ja arendada tehnoloogiaid, mis tõstaksid põllumajandusliku tootmisprotsessi kuluefektiivsust.
Eesti on ideaalne keskkond nutika täppispõllumajanduse arenguks, sest meil on tugev IKT tööstus, elav start-up ettevõtete kultuur, pikkade traditsioonidega põllumajandus ja sordiaretus ning tipptasemel taimebioloogia laborid.
Visioon
Loodava teadustaristu peamiseks visiooniks on Eesti taimebioloogia alusteaduse ja rakendusteaduse vahelise sünergia loomine.Partneritevahelises koostöös tekib ja täiustub fenotüpiseerimisplatvormide taristu, mis on vajalik tulevikku suunatud nutikate taimekasvatusplatvormide väljaarendamiseks.
Eesmärk
TAIMe eesmärk on ühendada ja integreerida meie tugevused
1) oluliste taimetunnuste fenotüpiseerimiseks
2) täppispõllumajanduse arendamiseks
3) kliimamuutustega kohanenud sortide aretamiseks
4) toiduturvalisuse tõstmiseks
Uudised
Taimebioloogia infrastruktuur - TAIM
Toetuse saaja: Tartu Ülikool
Partnerid: Eesti Maaülikool, Maaelu Teadmuskeskus, Tallinna Tehnikaülikool
Periood: 01.01.2025 - 31.12.2029
Toetuse suurus: 1 480 000 EUR
TAIM on hajus teadustaristu TÜs, EMÜs, METKis ja Taltechis, mis loob alus- ja rakendusliku taimebioloogiaga tegelevatele teadlastele võimalused teadustööks ja pakub teenuseid taimebioloogia ja taimse toiduressursi väärindamise vallas. TAIM tagab teaduspõhise aretus- ja kasvatusteabe, et kindlustada kestlik põllu- ja biomajandus ning toidutootmine Eestis ka tulevikukliimas ja võimaldab tõhusat kaasaegset sordiaretust ja toidutoorme kvaliteedi hindamist.
TAIM eesmärkideks on:
1) toetada kohalikul toorainel põhinevat toidutootmise protsessi mullast ja seemnest targa toiduni läbi taimede, taimedega seotud mikroobide ning toidutoorme iseloomustamise ja analüüsi ning kaasaegse sordiaretuse;
2) arendada sordiaretuse ja kasvatustehnoloogiate alast teavet Eestis läbi kaasaegsete fenotüpiseerimis- ja digilahenduste, mis võimaldavad tõhusalt hinnata kliimamuutuste mõju toidutoorme kujunemisele, toetada jätkusuutlikku nutikat põllumajandust ning panustada kvaliteetse toidutootmise tervikahelasse.